Täna, 21. oktoobril on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilastel ainetepäev. Meie uurisime 6.- ndate klasside tegemisi, kellel oli emakeele alane ainepäev. 6.c ja 6.b klassi õpilased tegelesid muinasjutuga „Kuldkihar“. Nad pidid teksti põhjalikult läbi lugema ja selle kohta joonistama koomiksi. 6.a klassi ainepäev möödus Võru Linnaraamatukogu lasteosakonnas. Seal tutvustati neile uut laste- ja noortekirjandust ning räägiti ka raamatukogu toimimisest.
Siiri: Jah. Sellepärast, et see on lihtsam päev. Marleen: Ei meeldi, sest tüütu on 3 tundi järjest sama asjaga tegeleda. Meeri: Meeldib, sest siin saab mitu tundi järjest ühe ja sama asjaga tegeleda ja see päev on alati huvitav. Gerda: Meeldib, tore on joonistada. Martti: Mulle meeldib ainepäev, sest on lõbus, ei ole tõsiseid tunde ja ei ole üldse raske. Mariete&Alandra: Meeldib, sest see on palju lihtsam, kui tavaline õppepäev.
2. Kas ainepäevi võiks olla rohkem, kui üks kord aastas? Miks?
Siiri: Jah, sest need on väga põnevad. Marleen: Pigem mitte. Mingisuguse raske tunniga seoses ainepäeva küll ei tahaks, näiteks matemaatika. Aga kui ainepäev oleks käsitööst või kehalisest, siis tahaks küll. Meeri: Jah, iga ainepäev võiks olla erinevast ainest, siis saaksin rohkem ja erinevaid töid teha ning rohkem asjadest teada. Gerda: Jah, võiks küll. Martti: Jah kindlasti, aga ainepäevi võiks toimuda veel teisteski ainetes näiteks kehaline kus võiks erinevad sportmänge mängida. Mariete&Alandra: Ei, mitte sellisel kujul, sest peame palju kuulama.
Fotol 6.b klassi õpilane Gerda
Fotol 6.a klassi õpilased Mariete ja Alandra
Fotol 6.b klassi õpilane Marleen
3. Kas tänane ainepäev on lõbusam/parem, kui varasematel aastatel?
Siiri: Jah, sest täna me teeme koomikseid muinasjutu ’’Kuldkihar’’ kohta. Marleen: Teeme koomikseid, see on suhteliselt lõbus. Meeri: Iga ainepäev on omamoodi huvitav.Täna joonistame koomiksit muinasjutu ’’kuldkihar’’ põhjal. Alguses arvasin, et see saab raske olema, kuid kui tööle asusin tuli mul hästi välja. Ainult mõnda pilti on raskem joonistada. Gerda: See aasta on teistsugune. Oleme koolis mitu tundi järjest ja tegeleme sama asjaga.Varasematel aastatel oleme koolist väljas käinud. Martti: Eelmisel aastal sarnanes ülesanne tänasega. Õpetaja kommenteerib kõrvalt, et seda tegid nad tunnis mitte ainepäeval. Mariete&Alandra: Oli lahe, vaatasime filmi ’’Kapsapea’’.
4. Mida uut ja huvitavat teada said?
Fotol 6.b klassi õpilane Martti koos oma sõpradega
Siiri: Midagi. Marleen: Ei saanudki. Meeri: Jah. Ma polnud varem ’’Kuldkihara’’ muinasjuttu lugenud ning koomiksit pole ka varem teinud. Gerda: Ei saanudki, oleme varengi koomikseid teinud. Martti: Tänase päeva jooksul õppisin ma kindlasti paremini joonistama ja lugema. Mariete&Alandra: Saime teada palju uusi asju, näiteks kuidas vaadata internetist kas mingi raamat on hetkel raamatukogus saadaval või mitte
5. Kas ainepäev on kergem, kui tavaline koolipäev?
Siiri: Jah, sest tunde on vähem ja need on lühemad kui tavalisel koolipäeval ning nendeks pole tarvis ette valmistuda. Marleen: Jah, sest sellel päeval teeme midagi lihtsat. Pole kontrolltöid ja päev on lühem kui tavaline koolipäev. Meeri: Jah, palju kergem. Saan tunni ajal tööd tehes samal ajal ka teistega suhelda, mida tavalisel koolipäeval teha ei saa. Gerda: Jaa, kohe kindlasti. Martti: Kindlasti on tänane päev kergem ja lõbusam kui varasemad. Mariete&Alandra: Jah, sest ei pea midagi tegema, ainult kuulad.
Vesta Leesalu: 6.c klassi tööülesandeks on lugeda muinasjuttu "Kuldkihar", ning seejärel joonistama selle põhjal koomiksi. Vesta Pille: Me tegime koostööd õpetaja vesta Leesaluga. Mõlemas klassis on ülesandeks joonistada koomiks, ja õpilaste valida on, kas nad teevad selle koomiksi ühe kindla episoodi põhjal või joonistavad kogu muinasjutu kohta 6 pilti. Eksamite ja tasemetööde nõueteski on kirjas, et õpilane peaks oskama teise teksti põhjal oma teose looma. Sirje Hüvato: Meile tutvustati raamatukogu ja uuemat eesti laste- ja noortekirjandust. Näidati ka multifilmi „Kapsapea“, mis on samanimelise näidendi ekraniseering.
2. Mis on teie jaoks ainepäeva eesmärk? Miks olete päeva just nii sisustanud?
Vesta Leesalu:
Seda on vaja et oleks natuke vaheldust. tavaliselt selgitavad õpilased loetut sõnadega, kuid nüüd on neil võimalus teha seda läbi piltide.
Tahtsime midagi tavapärasest erinevat. See on lihtsam kui tavaline päev. Tänapäeva lastel pole enam lugemishuvi ja võimalus väljendada end läbi piltide sobib tänapäeva lastele paremini kuna nad on tänu internetile harjunud rohkem piltide ja ikoonidega. Vesta Pille:
Kindlasti teksti põhjalikum ja süvendatud lugemine, see on oluline, sest enamasti loetakse ülelibisevalt. Samuti laste kujutlusvõime arendamine. Raamatute lugemine arendab väga palju kujutlusvõimet, kuna lugedes luuakse oma peas maailma ja kujutlus toimuvast.
Koomikseid joonistada on huvitav just seetõttu ei kõik teemad oma tööd individuaalselt. Töö arendab mitmeid oskusi: lugemine, teksti analüüs ja joonistamine. Sirje Hüvato:
Üks eesmärkidest oli murda rutiini ja teistmoodi õppida. Teine eesmärk on raamatukogu tundmaõppimine, seda sellepärast, et mõned meie klassi õpilased polnudki veel Võru Linnaraamatukogus käinud.
Eesti keel oli põhiteemaks ja kus veel oleks parem uusi teadmisi eesti keele kohta omandada kui mitte raamatukogus? Alternatiiv oleks teha klassis 3 tundi ülesandeid, aga nii tundus lõbusam ja lastele sobivam.
Fotol 6.b klassi emakeeleõpetaja Vesta Pille
3. Kuidas valmistusite ainepäevaks?
Vesta Leesalu: Juhendasin õpilasi: andsin neile ülesande lugeda seda muinasjuttu kodus, siis täna aitasin tööd läbi viia suunates õpilasi. Näiteks kui mõni ei osanud oma koomiksisse joonistada mõnda looma siis suunasin ma nad raamatukokku. Vesta Pille: Õpilased tutvusid tekstiga kodus ja võtsid kaasa joonistusvahendid. Mina andsin neile paberid ja andsin kätte tööülesanded, sest eelnevalt neile töökäiku ei tutvustatud Sirje Hüvato: Mõte tuli minult. Töökäigu valmistasime ette, aga koos raamatukogutöötaja Helega. Raamatukogul oli ka tegelikult selleks ürituseks väga hea ettevalmistus.
Fotol 6.c klassi emakeeleõpetaja Vesta Leesalu
Fotol raamatukogu töötaja Hele ja 6.a klassi emakeeleõpetaja Sirje Hüvato
Meie arvamus
Tänane ainepäev oli meie jaoks väga huvitav ja põnev. Intervjueerisime ja pildistasime 6.-ndate klasside õpilasi. Hommikul selgus, et üks klassidest on läinud Võru Keskraamatukokku oma ainepäeva läbi viima. See tegi meid algul murelikuks, sest õpetajat oli raske kätte saada. Lõpuks saime ta siiski kätte, ning viisime oma intervjuu raamatukogus läbi. Kokkuvõttes oli tore päev. Saime kogemus võõra rikkamaks ning teeksime seda mõni teinekordki.
21. oktoober 2011
Millest räägime:
1. Sissejuhatus
2. Intervjuud õpilastega
3. Intervjuud õpetajatega
4. Meie arvamus
Sissejuhatus
Täna, 21. oktoobril on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilastel ainetepäev. Meie uurisime 6.- ndate klasside tegemisi, kellel oli emakeele alane ainepäev. 6.c ja 6.b klassi õpilased tegelesid muinasjutuga „Kuldkihar“. Nad pidid teksti põhjalikult läbi lugema ja selle kohta joonistama koomiksi. 6.a klassi ainepäev möödus Võru Linnaraamatukogu lasteosakonnas. Seal tutvustati neile uut laste- ja noortekirjandust ning räägiti ka raamatukogu toimimisest.
Intervjuu õpilastega:
6.c - Siiri
6.b - Gerda, Marleen, Meeri, Martti
6.a - Mariete& Alandra
1. Kas sulle meeldib ainepäev? Miks?
Siiri: Jah. Sellepärast, et see on lihtsam päev.
Marleen: Ei meeldi, sest tüütu on 3 tundi järjest sama asjaga tegeleda.
Meeri: Meeldib, sest siin saab mitu tundi järjest ühe ja sama asjaga tegeleda ja see päev on alati huvitav.
Gerda: Meeldib, tore on joonistada.
Martti: Mulle meeldib ainepäev, sest on lõbus, ei ole tõsiseid tunde ja ei ole üldse raske.
Mariete&Alandra: Meeldib, sest see on palju lihtsam, kui tavaline õppepäev.
2. Kas ainepäevi võiks olla rohkem, kui üks kord aastas? Miks?
Siiri: Jah, sest need on väga põnevad.
Marleen: Pigem mitte. Mingisuguse raske tunniga seoses ainepäeva küll ei tahaks, näiteks matemaatika. Aga kui ainepäev oleks käsitööst või kehalisest, siis tahaks küll.
Meeri: Jah, iga ainepäev võiks olla erinevast ainest, siis saaksin rohkem ja erinevaid töid teha ning rohkem asjadest teada.
Gerda: Jah, võiks küll.
Martti: Jah kindlasti, aga ainepäevi võiks toimuda veel teisteski ainetes näiteks kehaline kus võiks erinevad sportmänge mängida.
Mariete&Alandra: Ei, mitte sellisel kujul, sest peame palju kuulama.
Fotol 6.b klassi õpilane Gerda
Fotol 6.a klassi õpilased Mariete ja Alandra
Fotol 6.b klassi õpilane Marleen
3. Kas tänane ainepäev on lõbusam/parem, kui varasematel aastatel?
Siiri: Jah, sest täna me teeme koomikseid muinasjutu ’’Kuldkihar’’ kohta.
Marleen: Teeme koomikseid, see on suhteliselt lõbus.
Meeri: Iga ainepäev on omamoodi huvitav.Täna joonistame koomiksit muinasjutu ’’kuldkihar’’ põhjal. Alguses arvasin, et see saab raske olema, kuid kui tööle asusin tuli mul hästi välja. Ainult mõnda pilti on raskem joonistada.
Gerda: See aasta on teistsugune. Oleme koolis mitu tundi järjest ja tegeleme sama asjaga.Varasematel aastatel oleme koolist väljas käinud.
Martti: Eelmisel aastal sarnanes ülesanne tänasega. Õpetaja kommenteerib kõrvalt, et seda tegid nad tunnis mitte ainepäeval.
Mariete&Alandra: Oli lahe, vaatasime filmi ’’Kapsapea’’.
4. Mida uut ja huvitavat teada said?
Fotol 6.b klassi õpilane Martti koos oma sõpradega
Marleen: Ei saanudki.
Meeri: Jah. Ma polnud varem ’’Kuldkihara’’ muinasjuttu lugenud ning koomiksit pole ka varem teinud.
Gerda: Ei saanudki, oleme varengi koomikseid teinud.
Martti: Tänase päeva jooksul õppisin ma kindlasti paremini joonistama ja lugema.
Mariete&Alandra: Saime teada palju uusi asju, näiteks kuidas vaadata internetist kas mingi raamat on hetkel raamatukogus saadaval või mitte
5. Kas ainepäev on kergem, kui tavaline koolipäev?
Marleen: Jah, sest sellel päeval teeme midagi lihtsat. Pole kontrolltöid ja päev on lühem kui tavaline koolipäev.
Meeri: Jah, palju kergem. Saan tunni ajal tööd tehes samal ajal ka teistega suhelda, mida tavalisel koolipäeval teha ei saa.
Gerda: Jaa, kohe kindlasti.
Martti: Kindlasti on tänane päev kergem ja lõbusam kui varasemad.
Mariete&Alandra: Jah, sest ei pea midagi tegema, ainult kuulad.
Fotol 6.b klassi õpilane Siiri
Intervjuu õpetajatega:
6.a - Sirje Hüvato
6.b - Vesta Pille
6.c - Vesta Leesalu
1. Kuidas näeb välja tänane eesti keele ainepäev?
Vesta Leesalu: 6.c klassi tööülesandeks on lugeda muinasjuttu "Kuldkihar", ning seejärel joonistama selle põhjal koomiksi.
Vesta Pille: Me tegime koostööd õpetaja vesta Leesaluga. Mõlemas klassis on ülesandeks joonistada koomiks, ja õpilaste valida on, kas nad teevad selle koomiksi ühe kindla episoodi põhjal või joonistavad kogu muinasjutu kohta 6 pilti. Eksamite ja tasemetööde nõueteski on kirjas, et õpilane peaks oskama teise teksti põhjal oma teose looma.
Sirje Hüvato: Meile tutvustati raamatukogu ja uuemat eesti laste- ja noortekirjandust. Näidati ka multifilmi „Kapsapea“, mis on samanimelise näidendi ekraniseering.
2. Mis on teie jaoks ainepäeva eesmärk? Miks olete päeva just nii sisustanud?
Seda on vaja et oleks natuke vaheldust. tavaliselt selgitavad õpilased loetut sõnadega, kuid nüüd on neil võimalus teha seda läbi piltide.
Tahtsime midagi tavapärasest erinevat. See on lihtsam kui tavaline päev. Tänapäeva lastel pole enam lugemishuvi ja võimalus väljendada end läbi piltide sobib tänapäeva lastele paremini kuna nad on tänu internetile harjunud rohkem piltide ja ikoonidega.
Vesta Pille:
Kindlasti teksti põhjalikum ja süvendatud lugemine, see on oluline, sest enamasti loetakse ülelibisevalt. Samuti laste kujutlusvõime arendamine. Raamatute lugemine arendab väga palju kujutlusvõimet, kuna lugedes luuakse oma peas maailma ja kujutlus toimuvast.
Koomikseid joonistada on huvitav just seetõttu ei kõik teemad oma tööd individuaalselt. Töö arendab mitmeid oskusi: lugemine, teksti analüüs ja joonistamine.
Sirje Hüvato:
Üks eesmärkidest oli murda rutiini ja teistmoodi õppida. Teine eesmärk on raamatukogu tundmaõppimine, seda sellepärast, et mõned meie klassi õpilased polnudki veel Võru Linnaraamatukogus käinud.
Eesti keel oli põhiteemaks ja kus veel oleks parem uusi teadmisi eesti keele kohta omandada kui mitte raamatukogus? Alternatiiv oleks teha klassis 3 tundi ülesandeid, aga nii tundus lõbusam ja lastele sobivam.
Fotol 6.b klassi emakeeleõpetaja Vesta Pille
3. Kuidas valmistusite ainepäevaks?
Vesta Pille: Õpilased tutvusid tekstiga kodus ja võtsid kaasa joonistusvahendid. Mina andsin neile paberid ja andsin kätte tööülesanded, sest eelnevalt neile töökäiku ei tutvustatud
Sirje Hüvato: Mõte tuli minult. Töökäigu valmistasime ette, aga koos raamatukogutöötaja Helega. Raamatukogul oli ka tegelikult selleks ürituseks väga hea ettevalmistus.
Fotol 6.c klassi emakeeleõpetaja Vesta Leesalu
Fotol raamatukogu töötaja Hele ja 6.a klassi emakeeleõpetaja Sirje Hüvato
Tänane ainepäev oli meie jaoks väga huvitav ja põnev. Intervjueerisime ja pildistasime 6.-ndate klasside õpilasi. Hommikul selgus, et üks klassidest on läinud Võru Keskraamatukokku oma ainepäeva läbi viima. See tegi meid algul murelikuks, sest õpetajat oli raske kätte saada. Lõpuks saime ta siiski kätte, ning viisime oma intervjuu raamatukogus läbi. Kokkuvõttes oli tore päev. Saime kogemus võõra rikkamaks ning teeksime seda mõni teinekordki.
Töö koostasid: Mareli ja Indrek